Escudo de la República de Colombia

Sukuwaipamaajatü

Tü ekirajaale müloüsükat Universidad Nacional de Colombia akumajuushi wanaapüna sümaa juya´ 1867 sünainjee wanee karaloutta kanüliasü Ley 66 sulu´ujeejatü noutkajaale alijuna laülayuu kanülian Congreso de la Republica, ekirajaleekat aluwattasü sau sukuwaipa sümüiwa´a sünainjeejatü türa miichi mülousükat Ministerio de Educación Nacional, jutatüsü apülaa jee sükorolo tü mma´pa´a mülousükat.

Sünainjee sukuwaipa pütchikat eekalü sulu´u tü Constitución akumalaasükat nanainjee naa alijuna laülayuukana, tü ekirajaleekat Universidad Nacional de Colombia eesü wanee karaloutta kanüliasü Decreto-Ley 1210 ojuittaasü wanaa sümaa juya´1993, aapakat sütsüin, jee wanee akuwaipa, laülaasü sa´u sukuwaipa süpüla sukumajüin tü shikirajüinjatkat anain, tü süchajeeria atüjaa jee saja´apülaaya shia. 

Nojotsü aluwataushin shia eesü süpüla süchajaain sukuwaipa wanee kasa, sünainjee sünülia tü aluwatawaa mülounsükat jee sünainjee sünülia shiakalia, anasünjatüin ma´in tü ekirajawaakat; shikerotüinjatüin anainmüin jee anainjanain naa ekirajüliikana, achaje´eria sukuwaipa wane kasa, tü atüjaa kojuyakalü akuwaipa, akumajaa sukuwaipa ejeerata, süsawajünüinjatüin sa´anasiasekat atüjaa.

Süka einjatüin sulu´u seerulüin mma´apa´akat eje´ewarülein süpüla shiayatirüinjatüin tü akuwaipa wattakalü saalin, tü ekirajaleekat eirü shia sulu´u mekiisalü mma´pa´a mau´uluyaa: Amazonas, Caribe, Bogotá, Manizales, Medellín, Oriniquía, Palmira, Tumaco.

Tü ekirajaalekat Universidad Nacional de Colombia eesü süpala:

     

  • Akolochoje´eria tü akuwaipaakat, süka shiain apüin sütsüin tü atüjaakat jee tü akuwaipaakat süpüla joo nojolüinjatüin shike´ejaanüin amaa tü wanee atüjalaakat yalejeerujutu nanainjee naa aliljuna, naa wayuuin, naa kayatulu´ukana woulii jee naa kottiraakana amawaa.
  • Ekirajawaa süpüla so´omüin sa´anasiase tü akuwaipaakat, tü mürülü jee wuishii eekalü süpa´a mma´kat akalinjiria sukuwaipa.
  • Atüjünüinjatüin apülee tü pütchi aapünakat sünainjee tü atüjaa kojuyakalü akuwaipa, sa´inria, jeketüin shi´ikiaipa, tü pütchi asakiakat sünain sukuwaipa wane kasa.
  • Anainjatüin ne´ikiaipa naa ekirajaashikana sümaa tü natüjainjanain akumajaa wanee atüjaa, nojolüinjatüin motüin na´in wayuuin nakuwaipa, süpüla tü naikale´erüinjatüin na´in laülainjatüin na´yataaya, nayainjanain shikipü´üin tü eirataa sukuwaipa wanee kasa.
  • Naa ekirajashiikana ajouitaainjana sümaa yaletüin natuma na´in sümaaja tü kojutijirainjanain naya, nojolüinjanain alaain na´in jee kaliyapalainjain naa waneeirua natuma.
  • Anainjatüin ma´in sukumalaaya naa atüjashiikana sümaa juyainjanain naya jee müsüjaa wattakualinjanain naya.
  • Süchaje´erüinjatü sukuwaipa wane kasa ee mojuin anasü müleshian müinjatü, süka sukuwaipa sümüiwa´a, lotüijatüin sukuwaipa sutuma.
  • Sükalinjüinjatü sukuwaipa tü alüwatawaa mülousükat sünain tü atüjaa wainmakat akuwaipa jee türa jeketüin atüjaa, süka sukuwaipa sümüiwa´a sünainjee tü sütüjalakat.
  • Anainjana naa eekana kepiain sulu´u tü mma´kat sünainjee tü sütüjalakat.
  • Eesü süpüla saapüin so´omüin sütsüin wanee ekirajalee yaleje´eru´u süpüla einjatüin sa´anasiase tü ekirajawaakat tü eekalü sulu´u tü mma´pa´akat eere shia.
  •  

Saapüinjatü sukuwaipa tü kottirawaakat namüin naa ekirajaashiikana, süpüla joolu´u süsawajünüinjatüin tü ekirajaanakat achiirua.